22. juulil avati Viimsi Püha Jaakobi kirikus Ove Büttneri maalide näitus, mis ei ole ühekordne sündmus, vaid peaks sisse juhatama kirikugalerii tegevuse. Augusti lõpuni lahti jääval näitusel on väljas valik Büttneri viimaste aastate loomingust: maaliseeria “Loomad lähevad pühale mäele” (fotol üks seeria maale), osa näitusest “Elu kui halo”, millele peaks näituse lahtioleku jooksul lisanduma ka uus teos apostel Jaakobus Vanema – s.o kiriku nimipühaku teemal.

Viimsi kiriku nüüdisaegne arhitektuur – hoone valmis lõplikult alles hiljuti ja pühitseti sisse 25. juulil – on ideaalne ruum nüüdiskunsti näitamiseks. Suur osa Büttneri valdavalt abstraktses teostuses religiooniteemalisi või sümbolistlikke maale ongi paigutatud kirikusaali seintele. Selline kohavalik – kasutada galerii põhiruumina kirikuhoone kõige pühamat ruumi – seab kirikus näidatavale kunstile kindlad sisulised raamid, sest nad ei kuulu mitte lihtsalt ajutiselt kiriku interjööri, vaid n-ö osalevad kirikusaalis peetavatel teenistustel. Ning ma ei tõesti ei tea, kui palju Eesti kirikud tänapäeva kunsti sporaadilise või regulaarse näitamisega tegelevad, kuid kindlasti ei ole sellisesse keskkonda lihtne valida ei kunstnikku ega teost. Siiski loodab Viimsi kiriku diakon Erkki Juhandi, kes kirikugalerii projekti käivitas, et selline mujal maailmas laialt levinud praktika saab ka nii Viimsis kui mujal Eestis tavalisemaks.

Käesolev väljapanek on hea näide sellest, kuidas teosed, mis ei ole loodud konkreetse religioosse institutsiooni jaoks ning ka mitte otseselt religioossetel eesmärkidel, sobituvad harmooniliselt kirikukeskkonda ning jätavad sellele ajutiselt oma jälje.

(Eesti Ekspress, 2007, 26.07)