Unenäo loomad

Owe Büttneri maalinäitus Viru keskuse galeriis "Kunst & Disain", lahti kuni 20. septembrini.

Selle näituse ehteks on Owe Büttneri viimane maaliseeria "Loomad lähevad pühale mäele." Ta on eelkõige kolorist, ja omapäraselt ajaloo- ning piiblitemaatikale vihjavate piltide peamiseks teemaks on eelkõige värv. Kuid mitte nõnda, nagu värv oli seda suuremas osas 20. sajandi klassikaks muutunud maalikunstist. Büttnerit huvitab värvide müstiline laeng ja see, kuidas nad mõjuvad inimese psüühikale,  ja mitte puhtal kujul, vaid käe liikumisest tekkinud voolavuses, kogu oma rikkuses. "Loomad..." , kelle liike on raske määratleda - kuid te märkate, et nad on dünaamilised, heledad, justkui erutatud ja kuidagi kohevil - liiguvad ühtekokku hoides pildi sisemuse poole. Taustal paistaks justkui mingi kõrge ehitis, mis võiks meenutada historitsistlikku lossi. Maalide mõte ongi nende assotsiatiivsuses, mis kriipsutab alla sõnumi isiklikku tähendust ja sellest tulenevat vabadust vastuvõtvale vaatajale. Kui teist unenäos mingite heledate olendite rühm mööda kihutab, siis ei ole teil aega mõelda, kes nad on - enamus unenäokujundeid on ja jäävadki häguseks, kui alateadvus teile just mitu korda meelde ei tuleta, et tegemist on mingi(te) konkreetse(te) looma(de)ga; viimasel juhul on sõnum juba loomakeskne. Büttneri jaoks on tähendus seotud pigem siiski maastiku ja lossiga, kuigi viimane on veel kaugel ja midagi konkreetset tas ära tunda ei ole kerge. Tuletagem meelde, et alateadvuses voolab aeg rahulikult ja oma mõtetest ette hüpata te ei saa, nende kohalejõudmine tuleb lihtsalt ära oodata. Ka Büttneri pilti on mõtet vaadata ainult sellesama rahulikkusega, millega ootate peale voodisse heitmist unenäo algust.
Maastik ise on aga nende rahulike mõtete ja ilusate unistuste ehedaim kujund. Nii paljusid rohelise eri toone - ja kõik neist soojad ning meelepärased - näevad vähesed. Neljaosaline maaliseeria on üleni läbipeetud selles suverohelises, mille uskumatu mahedus on võrreldav looduse enda värvidega. Esimene ja kolmas pilt seeriast: "Loomad..." ning "Keskaeg", on dünaamilisemad; nendes on rahutust, mida väljendab seletamatu tumeduse sissetung. Teine ja neljas seevastu: "Trikoloor" ning "Muinasmaastik", on selle kontemplatiivse värvielamuse tüüneimaid avaldused. Büttner - see on kõigepealt värv, ja alles seejärel mõte või sõna, tähendused ja assotsiatsioonid, millele tekitamiseks kunstnik vaatajale vabad käed annab

(Eesti Ekspress, 2005, 14.09)