Varem avaldatud lühendatult:
Jalutuskäik Tallinna galeriides. Kaks peatust: Andrei Maksimjuki näitusel "Kõik roosidest" Artdepoos kuni 24. IX ja Ove Büttneri näitusel Kunsti & Disaini galeriis kuni 20. IX // Sirp, 2005, 09.09.
Büttneri aatomid
Ove Büttner = Owe Büttner = Owe Byttner = Ove Byttner. Tähed on keeleaatomid, mis moodustavad sõnakombinatsioone. Mis vahel jäävad samaks. Ei ole vist juhus, et nelja õigekirjaliselt korrektse nimevormiga kunstnik maalib neljas selgelt eristatavas laadis: 1) kubistlikud figuraalkompositsioonid; 2) sümbolistlikud, valdavalt religioossed nägemused peidetud kujunditega; 3) abstraktse ekspressionismi laadis maalitud tööd; 4) värvilistest täppidest kokku seatud pildid. Esimene laad seob Ove Büttneri kunsti kõige tihedamalt prantsuse koolkonnaga, tehes temast veel ühe mitte-pallase-prantslase eesti kunstis. Teises inspireerib teda Odilon Redoni värvi- ja kontuurikäsitlus. Kolmandas valab ta emotsioone kiiresse pastoossesse vormi. Neljandas laadis on nähtud seuratlikku analüütilist pointillismi. Neljavärvitüpograafia kirju raster, mis igast ajakirjast, pikseliekraanilt ja bussipeatusereklaamist tulvab, on süvendanud täpi mõistmist kui maalitehnika, -maneeri või -võtte elementi. Ove maal on pigem täppidest kui algosakestest sünteesitud tervik. Nagu art deco rahvusromantilises monumentaal- ja tarbekunstis, mis järgis uute ajalooliste koosluste moodustamist neile samal ajal taustaks ja mudeliks olles. Või Bütsantsi kunsti mosaiikide harmoonia, mis on kokku laotud klaasi- ja kivimikildudest.
Kui räägitakse prantsuse koolkonnast, siis kiputakse üle libisema ühest olulisest joonest: tõeotsingust. Ove Büttneri esimese grupi maalid on kõige lähemad vormitõe otsingutele möödunud sajandi esimesel poolel. Teise grupi tööd keskenduvad olemustõdedele. Mis on muinasaeg, keskaeg, rahvuslus ja pühadus? Kuidas kujutada Kolgata müsteeriumi kulminatsiooni, mis kirjelduste järgi toimus pilkases pimeduses? Kolmas grupp väljendab kunstniku hetkeemotsioone ja kihvatusi. Mis on neljanda grupi täppide tõde? Hingede lahkumine aatomi tasandil, ütleb kunstnik ise. Asi algab tõepoolest optilisest analüüsist nagu Seurat' puhul. Ove on alles hoidnud kõigi oma sugulaste prillid. Vahel vaatab ta maali läbi nende, lüües pildi hetkeks silme ees kirjuks. See meenutab silmavirvendusi aknasse vaatamise pikkadel minutitel, mille jälgimiseks lapsel aega on. Täpid haaravad eelkõige liikumisega. Ove näitab mikrofotot liblikatiivast, mis koosneb üksikutest värvilistest naastudest reas piki tiiva aerodünaamilisi jooni. Need haaravad kaasa juba enne lennu alustamist. Nii on täpid pildi hinge aatomid, mis imevad pöörisesse.
Näituse avakõne ajal lendas porilaserauk külastajale silma. Ju osutus pupill piisavalt atraktiivseks täpiks, mis kärbse Ove lõuendi kursist kõrvale kallutas. Ent pilditäppide gravitatsioon oli ületamatu, kärbes laskus selle kollasesse kõiksusesse musta täpina ja suri. Miks ainult kärbes? Miks mitte ka viinamarjad galerii liual või kirevates paberites karamellid? Sama külastaja sättis komme Ove maalide eeskujul viinamarjade vahele kompositsiooni ning kutsus tahtmatule esile küpsisevaringu. Sellest tõusis hurjutamine, et kes pesemata kätega küpsistes sobrab. Kärbes, marjad, kommid, külastajad, tervishoiuaated, pealtnägijad ja tunnistajad, Viru keskuse galeriisootsiumi aatomid nügisid kokku korraliku nägeluse. Siis nakkushirm haihtus ja pööris maandus ühismugimiseks. Eks ka armuleib ole üks küpsisetäpp, jumala aatom kirikuisa peos.