Mythos + logos... Ja ei mingit poliitikat

/.../ Nagu näiteks Ove Büttneri - tõesti muinasjutuliselt rikastes värvides, nagu näituse kokkuseadja väljapaneku saatesõnas nendib - maalidepaar "Arearea" ja "Kuldmägi". Oma pastelsetes hele-rohe-kullas tõmbavad nad Sinu just samaviisi maast lahti, sõna otseses mõttes karussellile ning tekitavad nõndasama lapselikult õndsa kõikeunustava ja -kummutava peapöörituse, nagu Pierre Bonnardi hilisimpressionistlikud lõuendid. Ja äkksähvatava üllatusega taipad siin-praegu imestada, kuidas eesti kunstis polegi tänini ühtki "Bonnardi"... kultiveerunud! Et Büttneri (vahest alateadlik, ent miks mitte ka siiralt aval) kummardus prantsuse maalimeistrile pole mingil juhul halealandlik koogutus, kinnitab "Kuldmäe" ärev idüll. Kus justkui peidus, aga ometi (kurikavalalt? või ükskõikselt... paraku?) sind põrnitsemas trollid ja ahjualused, pöialpoisid ja vanakehotabõtšid, suslikud ja hiired, kuld- ja nõiavitsad... silmad, jäljed ja... küüned. Aegade karussell; mägede poorsus - peibutav ja hirmutav. /.../

(Päevaleht, 1992, 21.01)